pühapäev, 28. oktoober 2012

Kuidas ma kõrvitsat duubeldasin.

Lõpetasin just oma kahest kõrvitsast ühe purkidesse paigutamise. Õigemini purkidesse läks vaid  poole jagu. Osa tegin püreeks ja püreesupiks ja koogiks. Pisut alla teise pooliku õnnestus mul sugulastele maha parseldada. Ilmselt süüakse ka nende juures lähiajal igasuguseid kõrvitsasööke. Tegelikult tahtsin ma teile rääkida seda, kuidas ma oma kaks hiiglaslikku nunnut sain. Eelmisel aastal, kevade aegu vist, toodi mulle üks üsna kena talve üle elanud kõrvits. Polnud ta teab mis suur aga mitte väga väike ka. Lõikasin mina tema katki ja oh üllatust, tema sees oli juba kolm seemet idanema läinud. Olid sellised kenad rohelised kahe idulehega taimekesed. Neist ühe olin ma kogemata kõrvitsat lõigates katki teinud. Terveks jäänud taimed istutasin  aknalauale potti. Kasvasid nad seal kenasti aga siis otsustasin ma silmailuks poest omale veel ühe ilutaime tuua. Tõin viimasega ka parasiidid oma kõrvitsatele. Üks taim õnnestus mul lilla veega loputamisega ja poputamisega päästa. Hiljem istutasin ta õue ja tasuks kasvatas ta mulle kaks suurt kõrvitsamarja. Niimodi käibki kõrvitsa duubeldamine. Juhuks kui teil on mõned duubeldunud kõrvitsad jagan teiega imehea kõrvitsatordi retsepti. Minu koogivormist kadus viimne kui viil imeväel, sestap pole pilti ka näidata.
Kõrvitsatort:
põhi
100 g võid
3 dl nisujahu
½ dl suhkrut
1-muna
täidis
3 -4  dl kõrvitsapüreed
1-2 tl tšillipulbrit (olenevalt kangusest) või ingveripulbrit
1-2 tl kaneeli
 2 dl suhkrut
3 kanamuna
2 spl maisijahu
1 spl kartulitärklist
põhja valmistamine
Vahusta  või  ja suhkur. Lisa hulka muna ja jahu ning sega. Aseta taigen küpsetusvormi. ( minul oli võiga määritud  klaasvorm võib olla ka küpsetuspaberiga voodertatudlahtikäiv vorm ) Küpseta 180 kraadises ahjus u. 10 minutit.
täidise valmistamine
Eralda munavalged kollastest. Vahusta valged, lisa suhkur. Tugevale besee moodi vahule lisa ükshaaval munakollased, püree ja maitseainetega segatud jahud. Kalla täidis põhjale ja küpseta 200 kraadises ahjus u. 15-20 minutit. Enne serveerimist piserda peale sulatatud šokolaad.
NB, täidis on alguses väga vedel, mina lisasin kõrvitsapüree kuumana, mille tulemusel segu pisut paksenes ennem vormi kallamist (jahud hakkasid juba paisuma).
Hääd isu!

Postkontoritega seotud teenused või nende puudumine

Selles postituses kavatsen uriseda sotsiaalsel teemal ja ei kavatse rääkida üldrahvalikust õnnest ja õnnetusest nimega lumi. Kuna mul on viimasel ajal väga vaja rohkelt kirjandust läbi töötada uurisin ESTER kataloogidest teoste saadavust. Minule vajalikke teoseid on saadaval kasinalt, enamus neist Tartus, mõned ka rahvusraamatukogus. Rahvusraamatukogus kohapeal käimiseks aega napib, Tartusse sõitmiseks pole seda hoopiski. Meenus siis mulle, et kunagi oli olemas maaraamatukogude toetamise programm, mille kaudu sain läbi kodukoha raamatukogu RR-ist teoseid koju tellida. Uurisin kohe kodukoha raamatukogust, et kas selline võimalus veel eksisteerib. Sain sellise vastuse: "Rahvusraamatukogust tellitavad teavikud tulevad tähitud kirjana ja tagastada tuleb samuti tähitud kirjana. Kuna meie alevis puudub postkontor, siis ei saa me seda teenust pakkuda." Minul tekkis küsimus, et kui paljudes väiksemates kohtades postkontor üldse alles on? Mida väiksem koht ja mida linnast kaugemal, seda enam ilmselt sellist programmi vajatakse aga kahjuks pole nendes kohtades enam postkontoreid. Sama lugu on postimüügi kataloogide teenuse tellimisega. Minu tuttavatest ostsid kataloogidest just need inimesed, kellel on ühel või teisel põhjusel raskusi suurematesse keskustesse liikumisega. Nüüd võivad nad küll kauba tellida aga selle kätte saamiseks peavad nad leidma võimaluse sellele mõnda suuremasse kohta (nii viie ja rohkema kilomeetri kaugusele) järele minna. Kurb kuidas ühe süsteemi head ideed võivad kaotada mõtte teise asutuse ümberkorralduste tõttu.
Selline mu kiun saigi. Uurin edasi kuidas saaks omale raamatuid koju sebida, ilmselt tuleb amazonist osta.
Kaunist talve jätku.

pühapäev, 7. oktoober 2012

Sünnipäevakink kaheksasele.


Kui minu õetütre sünnipäev kätte jõudis helistas mu poja ja teatas, et ta juba ostis kingiks maiustused. Mina olin selleks hetkeks juba vaaritama kukkunud ja besee võttis mikserikausis oma mõnusat kohevat struktuuri. Valget beseed olen ma juba ju teinud ka ja igavaks on see muutunud. Kuna parasjagu olin keetnud salati jaoks peete, otsustasin beseed värvida. Purustasin keedetud peedi sauseguris, lisasin pisut beseemassi ja siis ajasin selle kõik läbi peene silmaga sõela ning lisasin beseele. Esialgu tuli selline lillakasroosa, küpsetades muutus beebiroosaks. Tegin  suure südamekujulise tordipõhja beseest ja kaunistuseks kaheksa ja mõned nööbid. Nööpidega läks nii, et mu oma lapsed panid need kogemata nahka, ma ju ei öelnud mistarvis need on. Seisid laual taldrikuga ja olid äkki kadunud. Sünnipäevalapse kodus katsime tordipõhja vahukoore, marjade ja nonparnellidega. Kaheksa tõstsime kõige peale ja küünlad paigaldasime ka. Valmis tordist mul pilti aga pole, unustasin fotoka koju ja see tort sai ju kiiresti ära söödud ka.  
Kook oli,  kommid olid aga lilli ei olnud. Tegin siis tüllist, organsast ja pärlitest patsikummid ja kinnitasin kontpuuoksale. Lilled said kenad.


Sellest kõigest oli vähe nii toredale tüdrukule, poeg arvas, et rohelisse ümbrikusse tuleb raha ka pista. Pistsime ja läksime pidusse. Oli tore sünnipäevaõhtu. Ilusaid ja maitsvaid õhtuid teilegi.

esmaspäev, 1. oktoober 2012

Heegeldised suve ja sügisõhtutesse

 Suvel valmis meil maja ette terrass. Sinna ostsime õuemööbli, ümmarguse klaasist  laua ja toolid. Teed juues kolksusid tassid vastu lauda ebameeldivalt ja külaskäikude hooajal heegeldasin tassialused. Vanad iirisniidivarud läksid kasutusse. Tassialustel on ka riputusaas, et kasutusel mitteolevad alused rippuma sättida. Kui sõbranna mulle aga küünlatoosid kinkis, et tähtetedalngemise õhtutel küünlavalguses ilus olla oleks, tegin neilegi vestikesed selga.
Viimasena valmis jakike suhkrutoosile. Juba varem olin villase lõnga jääkidest heegeldanud kuumaalused, millest üks kohe õue kolis ja ma pidin tuppa ühe juurde tegema.

 Veel praegu, juba sügiskülmadel õhtutel, on vahest mõnus terrassikatuse all istuda, teed rüübata ja vihma kuulata-vaadata. Ilusat sügise jätku teilegi.