Esmaspäev, 19. september 2011

Roosa kampsuni päev

Sügise saabudes on elu kiiremaks läinud. Ühtlasi tundub elu järjest kiirem ka vananedes. Minu pidulik vananemine toimubki sügise alguses ehk suve lõpus, nõnda ka seekord. Septembri alguses lisandus minu turjale üks värvikirev aasta. Öeldakse, et mida vanem eit seda roosam kleit. Mina pole roosat kunagi armastanud, roosa mind see eest küll. Nimelt jõudis minu juurde tagasi emme poolt minule heegeldatud kampsun, mis varsti minu nooremale tütrele paras.
Eks ta on pisut päevi näinud aga usun, et need olid suurepärased päevad, minu ja teiste suguvõsa rõõmsate tirtsude seljas.
Pärast roosa kampsuniga taaskohtumist on minu garderoobi hakanud hiilima muidki roosasi esemeid. Isegi isetegijate projekti
raames otsustas üks lahjaroosa lõng end asjasse segada aga hetkel ootab ta, et ma temale lisa hangiksin.
Loomulikult ei saa üle ega ümber ka sellest, et Tallinnas on käimas disainiöö mille raames nii mõndagi huvitavat käimas. Mina käisin oma ex pinginaabri näituse avamisel ja piduliku sündmuse puhul vormistasin oma puitdetailid prossiks ja kõrvarõngasteks.