Puhkus, pihlakad ja muud.

Kahetsusega tõden, et viimati postitasin ma siia blogisse hirmus ammu- lumisel ajal. See ei tähenda muidugi, et ma oleksin maamunalt kadunud. Vahepeal olen lihtsalt oma magistrikraadi ära kaitsmisega tegelenud.See ei läinud päris nii hästi nagu lootsin aga uhkusega teatan, et diplom on nüüd käes.  Tööd olen ka rabanud ja natuke koolitunud dendroloogia vallas. Viimane on minu jaoks kohe üks ülimalt huvitav tegevus. Lisaks õnnestus mul käia Arboristide Ühinguga Lätis ja näha mida sealpool kõik puudega teha osatakse, millal ja kuidas lõigatakse ja kuidas monitooritakse ning kaitstakse. No minu jaoks väga põnev teema ja sellest on ilmselgelt abi, et tõdeda, et pihlakad on nüüd punased ja sügis otsapidi käes.
Kunagi, kui pihlakad olid veel rohelised oli mul puhkus ja siis tegingi rohelisi asju.
Poja abiga uuendasime toole. Vanad toolikatted olid väga kulunud.  Puidust toolid poja lihvis, mina värvisin ning asendasin pehmenduse ja kanga uuega.

Metalltoolid kruvis poja alguses lahti ja kui ma olin uue kanga paigaldanud, siis jälle kinni tagasi.

Puidust toolidele pehmendusi ostmas olles jäi Abakhanis silma immutatud kangas, selline sügisene. Sellest sai meie uus laudlina. Pildil on see puittoolidele taustaks.
No ja umbes nädala jagu hiljem kolis meie uue laudlina alla uus Papa tehtud laud. Nüüd saab peremees rusikaga lauale lüüa ilma, et laual jalad nõrgaks lähevad. Aga sellest lauast mul pilti veel ei ole.
Seda toolipõhjade kangast jäi üle ja ma tegin nendest patjadele uued nööpsidega kuued.

 Eriti pisikestest jääkidest said ravimtaimekottidele sildid, kottide põhimaterjaliks pidin küll uue kanga kasutusele võtma. See oli aga ka juba varem soetatud ja siiani  täitsa kasutuseta.
 
 Puhkus kadus kui unenägu. Pisut sai ikka rannas ka lösutatud ja lastega möllatud.

 Eelmisel nädalal tegin pisut hoidiseid, sest tundub, et talv pole enam kaugel. Letšo moodi mäsa tegin selleks, et mul on nö. rullkõrvitsa ehk suvikõrvitsa ehk kabatšoki ehk tsukiini hekk ja seda peab tihti pügama:) Emal oli tomateid ka, sibulad ja sineppiseemned hankisin ise. Füüsalimoosi teen ma hiiglaslikest lilladest füüsali viljadest. Füüsalitest on meil ka hekk, kasvuhoones. Eriliselt uhke olen aga pihlaka-õuna moosi üle, mis mulle väga maitseb. Seda võib vabalt süüa verivorstiga nagu pohlamoosi.

 Istutasin suurtesse pottidesse ka oma Läti reisilt toodud lillepistikud, need mis juurdusid. Mõned ei juurdunud ka kahjuks. Siin siis rivistus.

 Ja kõige lõpuks minu pihlakanaps. Talvel kurguvaluga hää võtta ja muul ajal ilus vaadata.

Nüüd avame sünnipäevade hooaja ja hakkame suurt last Saaremaale kolima. Teile aga imelist pihlakate aega:)