Neljapäev, 27. jaanuar 2011

Kohv ja küpsised

Ma tean, et sa istud oma hiiglaslikul, ergonoomilisel kontoritoolil.
Sa istud seal kogu aeg.
Kui ma hästi tasa olen, siis kuulen kuidas must krepp-paber krabiseb.
Sa teed sellesse auke .
Klõmps, krõmps, krõmps.
Aukude kaudu jõuab öösiti meieni valgus laualambist mida sa kunagi ei kustuta.
Kui kadunud vanavanaema kord mind sulle kohvi ja küpsiseid viima saadab, siis loodan, et lubad ka minul oma hõbedase augurauaga krõbisevasse kreppi augu lüüa. Kas või ühe.
Krõmps.

Kolmapäev, 26. jaanuar 2011

Draakonikalender

Jõulukingiks tegin mitmeid kalendreid aga endal oli kalender puudu. Tegin siis endale ka kalendri. Kuna poeg joonistab väga vahvaid elukaid siis illustreerisin meie kalendri poja pildi järgi tehtud draakoniga. Materjaliks õhem eelvilt, tikkimisniidid ja litrid. Lisaks tegin eelvildist ja kilekaantest kuupäeva akna.

Neljapäev, 20. jaanuar 2011

Algab istutusaeg


Nagu kõikidele teada on algamas uus potipõllunduse hooaeg. Mina alustasin juurviljadest. Porgand ja peet on väga kasulikud. Kapsa jaoks ei jätkunud potti hetkel.

Kolmapäev, 12. jaanuar 2011

Võlulaegas ehk digiajastu meditsiinisüsteemis viibib

Nagu enamus mu blogi lugejatest teab sain vahepeal kolmandat korda emaks.
Minu ja lapsega on kõik suurepärases korras aga digiajastuga meie meditsiinisüsteemis küll mitte.
Paljuräägitud digiretseptiga on ka kõik hästi, tõrkeid pole minu praktikas esinenud ja minu meelest on digiretsept mugav.
Mugav ei ole aga see, et kõik mis digitaalsesse haigusloosse kirjutatakse arvuti sisse ka jääb ja kõike tuleb paberil dubleerida. Arvuti on nagu võlulaegas kuhu sisse saab asju panna aga välja ei saa neid sealt mitte.
Kui mind rasedusega arvele võeti siis sisestasid minu tervislikku seisundit teostavad arst kõik minu andmed digitaalselt. Alates minu ja mu abikaasa vanusest, ametist ja haridustasemest kuni minu poolt põetud lastehaigusteni välja. Lisaks dubleeriti kogu materjal paberkandjal rasedakaardil.
Kui ma sünnitama läksin täpsustati haigla vastuvõtus kõik andmed üle, siis anti mulle leht, kuhu ma taaskord pidin kirjutama enda ja abikaasa andmed. Sünnitustoas aga tuli täita kaks lehte juhuks kui on anestesioloogiat tarvis, kuhu pidi taaskord kirjutama, mis haigusi olen põdenud, millele allergiline jne. Minul tekkis küsimus, et kas tõesti eeltäidetuna neid pabereid ei oleks võimalik allkirjastamiseks anda, andmed on ju arvutis olemas. Lisaks tekkis segadus ühe proovi vastusega, mida polnud rasedakaarti kantud, ka seda oleks saanud digitaalsest haigusloost kontrollida.

Ühesõnaga meeldiks mulle kui sünnitama minnes või näiteks traumaga ootamatult haiglasse sattudes ei peaks täitma suurt hulka pabereid andmetega mis on juba kusagil olemas. Olukorras, kus inimesel on parasjagu valus ei ole ta just kõige adekvaatsem ja esitatavad andmed ei pruugi olla tõesed. Mina isiklikult kardan, et igal paberil olen ma kirjeldanud erinevaid põetud lastehaigusi sest kõiki korraga ei tulnud meelde. Loodan siiralt, et digiajastu jõuab mõistlikul kombel ka meie meditsiinisüsteemi ja arvuti ei ole varsti enam salapärane võlulaegas vaid muutub otstarbekaks töövahendiks ning teeb nii patsiendi kui ka arsti elu lihtsamaks.