Aastalõpuks käed sooja ja kõrvad rõngasse

Toredat aastalõppu!
Mina olen aastalõpus palju käpasoojendusi valmis saanud.
Ühed vilditud kindad. Kuuseehe täheke on aga tehtud vatiinist, mille vahele sai pandud litreid ja pimedas helendavat niiti ning siis kinni triigitud.

























Novita huopanen lõngast kootudja vanutatud kindad õetütrele, koos vilditud tihasega.


























Veel ühed kootud ja vanutatud kindad. Ennem vanutamist olid 13 aastasele lapsele tehtud kindad NII suured, võrdluseks siis minu enda vilditud labakud.

Tütrele sai tehtud ühed randmesoojendajad ning enda jaoks sai väänatud pisut vaske.


























Et uuel aastal järg käest ei läheks on tarviliseks abimeheks järjehoidja.

Lillepotid ja potililled

Meie peres on äraütlemata suurel hulgal igasuguseid kirjatarbeid. Need ei taha paari sihtotstarbelisse (kuid jaotuselt ebapraktilisse) plasttopsi enam ära mahtuda. Sestap tuunisin akrüüli ja lakiga paar lillepotti. Käärid, pintslid ja pliiatsid paistavad nendes end koduselt tundvat.






















Jõulude aegu on populaarne ajatada õitsele hüatsinte. Ajatasin minagi ühel hommikul kaks pärlhüatsinti viltimisnõela abil. Sibula sisse võivad õmblushimulised tegelased oma nõelu hoiule panna.

Tuttmüts kõige väiksemale päkapikule

Kui ikka kell kolm öösel uni ära läheb ja pesu enam triikida ei viitsi siis tuleb muud tegevust otsida.
Mina käisin pilguga üle toa ja avastasin, et kõige väiksemale päkapikule kootud sokkidest ja kinnastest on lõnga üle jäänud. Kuna üritan mitte jätta seisma kõikvõimalikke juppe ja jääke, otsustasin lõngajäägist kududa päkapikule mütsi ka, vaatamata sellele, et paar mütsi olin talle juba kudunud. Nende hulgas polnud aga ühtki tuttmütsi. Kuna netist mütsi õpetust otsides ei leidnud ma eriti eesti keelset materjali nii tillukese mütsi jaoks, siis otsustasin esimest korda elus kirjutada üles töökäigu, ehk on kellelegi abiks.

Müts kõige väiksemale päkapikule.

Lõng, meriinovillane beebilõng, pakil oli kirjas, et vardad nr3. Vardad: sukavardad nr 3 ja nr 2. Loo kolmele nr 3 vardale silmused, igale vardale 5 tk. Koo 3 rida parempidises koes, seejärel kasvata iga varda algusest 1 silmus, koo 1 rida pärast seda kasvatamata. Korda 3 korda.

Siis kasvata iga varda algusest 1 silmus igal real toimi nii seni kuni igal vardal on 20 silmust. Koo 7 rida kasvatamata parempidises koes. Koo 1 vardal oleva 20 silmust vardale nr 2, soonikkoes. Teisel kahel vardal olevad silmused koo endiselt varrastega nr 3 parempidi. Koo nii 7 rida. Koo nr 2 vardal kümme keskmist silmust maha, kummagisse serva jääb 5 silmust, tekib otsaesise koht. Nüüd koo edasi tagasi, nii, et paremale poole jääb ikkagi parempidine kude st üle rea tuleb kududa pahempidises koes. Koo üle rea (tagasi minnes) otsaesise kohalt üks silmus maha, kuni jäävad alles ainult nr 3 varrastel olevad (kummalgi vardal 20) silmust. Koo veel 7 rida edasi, tagasi. Koo 3 rida soonikkoes, viimane rida koo maha.

Tee papitükkide abiga tups ja kinnita see mütsile nii, et kinnitusniit sulgeks augu. Heegelda esiäär üle. Keeruta lõngast paelad ja kinnita heegelduse algusest jäänud lõngaga. Peida lõngaotsad ja kingi müts kõige pisemale päkapikule.

Vahepeal tuleb muidugi arvestada vajadusega harutada üles üksik untsu läinud sokk kui lõngast puudu tulema kipub:).

Kui lumemöldreid näete, siis tervitage neid ka minu poolt.

Jalutav varblane, Ohkuusepuu ja teised

Jalutav varblane

Varblane läks jalutama, lennuks polnud tuju.
Küsis temalt ükskord kala: “Miks küll sa ei uju?”

Värvukene kõndis kaua mööda sirget salu,
mõtles, et ta sellist asja kauem küll ei talu.

Keksiskles jõepervele, endal mossis nokk,
hõikas kalaparvele: “Kuulge silgud, kummas jalas teil käib parem sokk?”

Minu varblased seekord sokkideta, ehk kalendrid jõulukinkideks. Taaskasutatav, lihtsalt tuleb kalendripaberid välja vahetada.

Ühe kalendri tikkisin ka, rumalast peast ristpistasin aastanumbri ka, seda taaskasutada ei saa kahjuks.

Naesterahvastele tegin mobiilikotid eelvildist, arhailise tikandi moodi tikandiga.
Selle teise kanditriibu all on lisaks veel ükst tasku, sinna saab panna raha või taskuräti vms kui ei ole tahtmist käekotti kaasa võtta.










Noorele naisinimesele mõeldes valmisid roosad randmesoojendajad.














Taadile aga prillitoos.


















Heale vestluskaaslasele tegin nn Buffini papude stiilis teekannusoojendaja. Et meie pikkade vestluste ajal tee soe seisaks. Kootud Novita huopanen vanutuslõngast ja masinpestud 2 korda. Esimesel korral jäi liiga vedel:). Nupuks heegeldasin siduniviilu.

























Buffini papude stiilis kudusin ka mõned mobiilikotid, sest just nüüd on õige aeg kanda telefoni päkapikumütsi sees.
Nii need jõulud lähenevad-väljas on ehtne talv ja esimesed ohkuusepuud minulgi ehitud.

Tuisused lood

Õues tuiskab endiselt. Aknast on tore vaadata kuidas õuevalgustivihus lumepuru tantsib ja mustreid moodustab. Nii vaikset hommikut pole ammu olnud-ükski naaber ei käivita autot, ükski koer ei haugu.

Riputan siia mõned varem kirjutatud tuisuga seonduvad lood.

*****************************************************
Pinnatuisk

Musta tee pinnal
Vallatleb lumepihu
Tuul mängib tangot

*****************************************************
Endata

Enese pahateost
jahmatan
jahtun
ja hangun

Lahkuvad kõik
minu minad

Halbu põlatakse
ei enam põletata

Kuid võiks

Endata on
kangesti külm

*********************************************************
Hilisõhtune

Tuules soovib rabelda vabaks
su narmendav küülikuläki
silmad tummad
söestunud valusast kirest

Ehmub mööduv krants
sihitust lõikavast vilest
mille saatel end lendu
rebivad laternapostid

*********************************************************
Nii raske tabada

nii raske tabada on kolme väikest punkti
su sõnades kui mõtte murrad pooleks
ei ole sõnaosav olnud ju meist kumbki
sai suhtlus jäetud puudutuste hooleks

nüüd raju lumega on äkki öelda soov
kõik enne veel kui tuisku suu saab täis
tuul hääled murrab jäässe tardub pool
me vaikselt mattume su pihus minu käis