Seekord pean ma alustama hoopistükkis kotist mida ma veel õmmelnud ei ole. Kui hästi järele mõelda, siis pean alustama veel kaugemalt, nimelt lindudest. On mul selline teisi inimesi ärritav komme paberilehtede servad täis joonistada. Eriti tihti joonistan veidraid linde. Eriti palju veidraid linde tekib koosolekul või loengus. Korduvalt olen mõelnud, et miks ma nende lindudega miskit pihta pole hakanud. Tegelikult ükskord hakkasin ka aga see on vana lugu, mida saab kaeda SIIT
Nu ja nüüd siis mõned, ma arvan, et kuud tagasi, tuli mul mõte nendega veel miskit teha. Vorpisin linde lappidest 6 tk, iga üks ise nägu. Mõtlesin, et kaks lindu vähemalt kasutan ära vanade poisteteksade säärtest valmivale kotile. Kui olin eemaldanud teksadelt sääred tundus mulle, et see järele jäänud osa on juba nagu peaagu valmis kott. Suurepäraste taskutega ja puha. Siis tuli mulle napakas idee püksiauku salatasku teha. Selleks tarbeks kavatsesin kasutada üht varem, vardatorude tarvis, lammutatud pruunide pükste taskut. Eelmisel pühapäeval polnud ma veel ühegi koti õmblemist alustanud, materjalid ja linnud ootasid sahtlis oma aega. Aeg tuli, sest esmaspäeval oli kontsert ja püksitagumikust kott tundus täiesti tarvilik ja sobiv sinna kaasa võtmiseks. Kukkusin siis õmblema. Esmalt tegin nn salatasku, siis teppisin linnu.
Siis selgus, et tuleb lammutada veel ühed püksid, sest kasutuses olevate pükste sääred olid reserveeritud eelpool nimetatud koti jaoks mida veel ei ole. Teistest pükstest said igasugused vidinad nagu rihm, aasad ja lukuliistud. Vooder sai ema vanadest kangavarudest ja voodrisse sai veel üks lukuga tasku. Kokku on kotil 7 taskut.
Rihma otsa kinnitasin õmblusega karabinhaagid, et saaks rihma ära võtta. Tagataskute juurde tegin ka aasad, nii saab õlakotti seljakotiks teha. Tuleb vaid rihma üks ots kinnitada ühe tagatasku aasa, teine ots vedada läbi värvliaasa ja siis kinnitada teise tagatasku aasa. Värvliaas oli juba originaalis olemas. Kui seda kotti seljakotina kanda, siis jääb suur linnu pilt vastu selga ja seetõttu tikkisin pükste esipoole taskule väikese linnu. Ma saan aru küll, et iirisniit pole teps mitte tikkimise niit aga mulle väga meeldib sellega tikkida.
Nüüd võin kontsertisaagiks saadud RHCP võtmehoidja koti luku külge kinnitada ja rockkontserdikott on oma nime igati väärt.
Kuna koti valmimiseks tuli ära lammutada veel ühed püksid, siis nende tagumikutaskutest tegin endale kaelakoti. Ikka linnuga. See on üks tarvilik kott, kuhu pista telefon ja taskurätid, kui seljas pole ühtegi taskuga riiet. Kui minu liikuv imik õue minna tahab, siis pole enam aega mingeid taskutega hilpe otsida, lootus jääb, et kummutilt kaelakoti haaramiseks jääb mahti. Kaelakotil on kolm õigetpidi taskut ja üks tagurpidine ka. Mul on lindude ja taskute maania:) Kahest paarist teksadest jäi kottide tegemisel järgi väga vähe. Peamiselt ühe teksapaari esitaskud ja värvel. Ära pole ma neid veel visanud. Loodetavasti saab see kott, millest kõik alguse sai ka kunagi valmis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar